• EESTLASED ROOTSIS

    EESTI KULTUURIRAJAD ROOTSIS
    Liitu ja ühendada kaasmaalastele üle maailma.

      LOO KONTO

EESTI KULTUURIRAJAD ROOTSIS

Eestlased on üle saja aasta rännanud kas olude sunnil või vabal tahtel üle maailma ja seal ehitanud üles uusi kogukondi ning jätnud endast maha kultuuriradu.

Soovime luua ajalooportaali „Eesti kultuurirajad maailmas“ kasutades globalestonian.com veebi põhiraamistikku, mis võimaldab eesti kogukondadel üle maailma strukturiseeritult ja ühetaoliselt kaardistada ja kirjeldada oma kohalikku kultuuripärandit ning kogutud teadmisi maailmaga jagada

Alustame pilootprojektiga Rootsis - EESTI KULTUURIRAJAD ROOTSIS

ROOTSI EESTLASED: AJALUGU

 

Kui enne  teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.
Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tulek mälestussamba - Vabaduse värava - näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele.

Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis, avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, 9. juunil 2016 sängitati Rahumäe kalmistul mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed ja ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass). Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.

 

http://vm.ee/et/riigid/rootsi?display=relations

PIIRIDETA AJALUGU

KAS OLED GLOBAALNE EESTLANE?
Liitu ja ühendada kaasmaalastele üle maailma.

LOE EDASI