Restoran Den Gyldene Freden

Den Gyldene Freden
Kategooria: 
Rajamise aasta: 
1722
Pildid: 
Kirjeldus: 

5. aprillil 1945 toimus koosviibimine restorani "Den Gyldene Freden" keldris, et arutada Eesti Kirjanike Ühingu asutamist Rootsis. Kutsele oli suurelt ja hoogsalt  alla kirjutanud Edgar Valter Saks ja väikselt ning kribuliselt Gustav Suits. Kutses oli koosolijaile lubatud ka väike eine ning sellegi eest seisis hea Edgar Valter Saks, tõenäoliselt juba oma hästikäivitunud ajalehe esinduskulude arvel. Kokkutulekust ei ole säilinud mingit dokumenti protokolli vms. sellise näol, väljaarvatud kaks lühisõnumit ajaleht "Välis-Eestis" nr. 14 ja nr. 15. Teises neist on ära toodud ka põhikirja väljatöötamiseks valitud komisjoni koosseis. Nii ei ole päris selgelt meenutatav kokkutulekust osavõtjate isiklik koosseis. Osavõtjaid ei saanud palju olla, sest stockholmlasteks kujunenud kirjanikke oli veel vähe ning mujalt kohalesõit oleks olnud tolleaegseis oludes üsna kallis lõbu. Osavõtnuist on kindlasti arvestatavad kokkukutsujad Edgar Valter Saks ja Gustav Suits, neile lisandus veel Ants Oras (kes veel ei olnud siirdunud Inglismaale, kuhu sõitu plaanitses) ning August Mälk, kes juba ka oli saanud elamisloa Stockholmi ja siis veel Valev Ubopuu, kes tollal oli ajaleht "Välis-Eesti" toimetuse sekretär, milline asjaolu oli ka võimaldanud elamisloa Stockholmi. 

Kokkutulekul ei jõutud, arvesse võttes osavõtjate väikest arvu, mingi organisatsiooni asutamiseni, nagu see küll oli kutses  ette pandud. See kujunes ikkagi rohkem mõttevahetuseks ja sihiseadmiseks. Ei jõutud ka ühtsele arvamisele organisatsiooni soovitava nime suhtes. Organisatsiooni asutamine oleks olnud võimatu ka ilma põhikirja kavandita. Nii jäigi kokkutuleku ainsaks konkreetseks sammuks toimkonna valimine põhikirja kavandi väljatöötamiseks. Lepiti kokku koosseisus August Mälk, Ants Oras ja Valev Uibopuu. Kuna August Mälk oli kodumaal olnud Eesti Autorikaitse Ühingu esimees, siis jäidki peamised lootused temale. Põhikirjakavandi valmimise järel otsustati üritada uut asutamiskoosolekut võimalikult juba 1945.a. sügisel. 

Selle esimese kirjandusliku koosoleku asukohta võib valikult koguni sümboolseks pidada, sest "Den gyldene Freden" oli tollal ja on seda hiljemgi olnud rootsi kultuurielu tuntumaid kontaktikohti. Seal toimusid traditsiooniliselt Rootsi Akadeemia koosolekute järgsed pidusöögid ja ka muidu oli restoran oma ajalooliste keldriruumidega tuntud paik, kus liikus Stockholmi kirjanduslik eliit. Ometi polnud koht tookord hindadelt mingi luksuslokaal, vaid kättesaadav ka tavalisele taskule odava eine ja kannu õlle näol. 

"Palju rohkem kui selle kokkutuleku sisulisest osast on mäluvaramus tallel üks teatud mõttes kõrvaline, koomiline ning ka pisut piinlik seik. Restoranis astus nimelt üles kitaarimängija-laulja, kes ilmselt oli kõrtsipubliku eriline soosik. Ta oli atleedikehaga ja nurgelise koljuga mees, kes esinemisel kandis sombreerot, lauldes üsna käriseval häälel, kuid ülimalt omapäraseid viise, mõned neist melanhoolsed ja nukrutsevad. Sõnadest ei taibanud me eriti midagi, kuid laul ja esinemine mõjus millegipärast meisse selliselt, et asusime omavahel koguma oma penne, et esinejale saata meiepoolset konkreetset soosinguavaldust. Tõenäoliselt kujutlesime isegi, et esineja võis olla mõni kodutu hispaanlane või portugallane, kes teenis kõrtsilauljana oma kasinat leiba. Saime kokku oma viis krooni, kuigi oli juba õhtu hilisem järk ja vanemad meie hulgast olid juba lahkunud. Vahetasime oma peenraha ettekandja abiga viiekrooniliseks sedeliks ja palusime selle kitarrimehele üle anda. Kelner vaatas meid pisut nagu imestunud näoga, ei ütlenud aga midagi, võttis raha vastu ja kadus restorani tagaruumidesse. Me ei näinud, kunas ja kuidas kelner meie raha kitarrimehele  üle andis, sest esineja käis puhuti samuti baariletitagustes kõrvalruumides. Mitut laulu kuulasime aga selle järele kui midagi, mis nagu oleks pidanud olema eriliselt meile suunatud. Vahel jäi ka mulje, nagu oleks sombreerokandja meie suunas kummardades oma kitarrikaela keerutanud. Asjasse kuulub, et esineja oli rootsi kuulsaim trubaduur Evert Taube, kellele restoran maksis ta esinemiste eest üsna kõrget honorari, ja keda mõni aasta hiljem isegi Rootsi Akadeemiasse valimiseks ette pandi. See kõik selgus meile mõni aeg hiljem, kui juba olime mõnevõrra õppinud, kes oli kes meie uuel asukohamaal. Kuid ikkagi jäi faktiks, et eesti pagulaskirjanikud olid oma tegevust alustanud ühe jõukama rootsi kolleegi toetamisega...

lk. 9-13 Valev Uibopuu. Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 - . Märkmeid ja meenutusi sünnist ja käekäigust. Ilmunud ajakirjas "Tulimuld" 1992, nr 1-4. 

Asukoht: 
Aadress: 
Österlånggatan 51
11131 Stockholm
Sweden
Koordinaadid: 
Latitude: 59.323094200000
Longitude: 18.073959800000

PIIRIDETA AJALUGU

KAS OLED GLOBAALNE EESTLANE?
Liitu ja ühendada kaasmaalastele üle maailma.

LOE EDASI